Georgi sünna

Meie sugulasel Georgil oli 18.11 sünnipäev ja ta sai 4 aastaseks. Sünnipäeva peeti järgmisel päeval ja siis olime kutsutud vanalinna, nukumuuseumisse. Seal oli algul pisike etendus ja pärast tehti meile ekskursioon mööda muuseumit. Ning kõige lõpuks oli tordi söömine. Minu meelest oli see üks väga vahva päev.

Üks tore uudis siia novembri algusesse

Minu mehe vennal Lembitul ja tema naisel Kätlinil sündis pisike tütretirts. Pisike nägi ilmavalgust reedel, 4.novembril u kella 16.45 ajal õhtul. Tahaks juba nii oma silmaga ka pisikest näha. Nädalavahetus on nii kiirelt möödunud ja kahjuks pole olnud mahti haiglasse minna. Koju saavad nad homme, nii et ootame suure huviga.

Tuulerõuged

Septembri lõpus sai Armin endale täpid ja paar nädalat hiljem Marcus. Ja kuna me polnud ikka praktiliselt kuu aega kodust välja saanud, siis nüüd tuli see tasa teha. Kõigepealt käisime üks pühapäev Rucolas söömas. Seal oli minu meelest väga vahva ja suht lastesõbralik ka. Lapsi oligi seal palju. Teisipäeval käisime kõrval majas Martini sünnipäeval. Kolmapäeva õhtul meisterdasime kodus plastiliinist igasugu toredaid vigureid. Neljapäeval käis suurem rühm lasteaiaga tsirkuses ja õhtul läksime kogu perega va Crissu Laulasmaa Spa-sse ujuma. Reedel käisin poistega Keilas poes ja õhtul läksin ise sünnale. Ja laupäeval käisin oma kõigi kolme lapsega Coca-cola Plazas Karupoeg Puhhi vaatamas, pärast sõime burgerit Ülemiste Mac Donaldsis ja siis veel šoppasime niisama ringi. Et tegevust oli terve nädal küllaga. Mulle see meeldib :)

Esimene tibu pesast välja

Täna on siis see päev, millal Crissu kolis esimest korda omaette elama. 19 on ju päris paras vanus selleks. Ta ise alguses kahtles, et kuidas ta hakkama saab aga ma ikka julgustasin teda proovima. Nii nad täna hommikul oma kompsudega linna läksidki. See Pireti korter on juba mitmele noorele stardi-korteriks olnud. Kõigepealt Piret ja mina kui Crissu sündis. Siis peale Piretit tädi tütar Silje ja siis Marget. Loodame, et noored saavad ilusti hakkama ja naudivad oma iseseisvat elu.

Minu aed

See pilt on minu võimsast ja imelist värvi õiega iirisest

Rododendron õitses sellel aastal rikkalikult, see pilt on ühest oksast.
Eriti palju valmistas mulle aga rõõmu minu Pojeng, mis peale mitut aastat ootamis lõpuks ka õitsema hakkas.

Kiviktaimla jaoks ostsin ka paar uut taime (pildil 1neist)
ja roosid said täiendust kolme uue istikuga.
Eelmisel aastal ostetud õunapuule tuli see aasta seltsiks pirnipuu, mis sai Keila laadalt ostetud.
Võrkkiige juurde tegin uue lillepeenra, kuhu istutasin ühe vahva Kristiina toodud taime, mida ma polnud enne näinudki. Ühe Hosta ja ülejäänud osa peenrast jääb esialgu suvelilledele.

Jaana käest sain tumedalehelise Enela kaks põõsast. Ja sünnipäevaks tõi Jaana mulle tüvel tikri.

 See pilt on tehtud peale minu lemmiktööd, ehk muru niitmist.

Ja siin üks suve lõpu pilt. Saime ka natuke mulda aeda juurde, et natuke pinnast tõsta. Eemal näitab viinapuu väät oma sügise ilusaid värve.

Sünnipäevadeks valmistumine

Käes on september, mis on meie pere kahe liikme sünnipäevakuu. Crissu saab juba 19 ja Marcus 4. Kuna sünnipäevadel on vahet ainul 2 päeva, siis on sellel nädalal sahmimist kui palju. Teengi vaikselt ettevalmistusi.

Ja ongi suvi läbi

Ilmad on juba sügisesed ja ongi meie lühike suvi otsa saamas. Aga sügisel on ka oma võlu. Tegin eelmine nädal lasteaeda poistele ühe sügisese kompositsiooni kaasa. Neil on seal näitus üleval. Kompositsioon ise sai selline:

Seenelgi juba käidud ja seeni on palju. Saime Meelisega paari tunniga kaks ämbritäit männiriisikaid. Suvi ise aga oli mõnus, sai mitu korda mööda Eestit ringi sõidetud. Juuli lõpus käisime Meelise ja poistega Lõuna-Eestis. Mõni nädal hiljem kogu oma pere ja Jaana perega Hiiumaal ja nüüd septembri alguses Saaremaal Heidi sünnipäeva tähistamas (ilma lasteta).  Väga tore oli ja on mida külmal ajal meenutada. Katsun millalgi igast reisist eraldi kirjutada ja pilte panna.

Tegus nädal

Olin lugenud kuskilt ja sain hea idee, ise enda perele maasikaid maasikatallu korjama minna. Mõeldud tehtud. Marcus oli lasteaias ja Armini viisin Markole hoida, See oli vist Arminil esimene kord kellegi hoida olla ja Markoga said nad suurepäraselt hakkama. Korjasin u tunnikese ja sain üle viie kilo ilusaid magusaid marju, pluss see, et põllul võis ise süüa nii palju kui jaksad.

Ise korjatud maasikal ikka super maitse ja aroom, mmmmmm. Sõime kõik niipalju kui jaksasime ja mõned karbid läksid sügavkülma oma koogi peale minemist ootama. Tegin ka veel rabarberi-maasika mahla ja tordi, loomulikut maasikate ja vahukoorega. Järgmisel päeval tegime pannkooke maasika toormoosiga. Sel päeval oli Mellil pikk tööpäev ja kuna autot mul polnud pidin midagi välja mõtlema, kuidas Marcuse lasteaiast ära tuua saaks. Oleks saanud ka mõnda kergemat varianti kasutada aga ma otsustasin, et jalutan lasteaeda ja tagasi. Armin oli kärus ja Marcus vapper reisisell pidas ilusti selle pika maa vastu, isegi puhkepeatust ei teinud me. Super tubli. Kui me siis niimoodi jalutasime siis avastasime me, et metsa all on väga palju metsmaasikaid. Ja nii ma siis juba järgmisel päeval metsa läksingi. Alguses lõuna ajal koos lastega aga lapsed tüdinesid kiiresti metsas ära ja siis ei tulnud midagi eriti korjamisest välja. Õhtul aga läksin üksi ja korjasin u tunniga paar liitrit maasikaid.

See aasta on palju maasikaid ja ilusad suured on marjad. Tegin maasika rullbiskviidi vahukoorega ja üks karp toormoosi läks sügavkülma ka. Täna oleks tahtnud ka minna metsa aga kuidagi aeg lendas ja ei jõudnudki, palav ju ka, u 30 ligi , päikese käes isegi rohkem. Ja kuna Mell oli täna kodus siis läksime peale poiste magamist hoopis randa. Nüüd veel nädalavahetus ees, eks paistab mis see toob, ootan põnevusega.

Suvi täis mõnusaid maitseelamusi

Täna käisin turul, et maasikaid osta ja avastasin, et juba on letil ka kodumaised herned ja igasugu muud värsket kraami. See on nii mõnus aeg, ma ainult värskest toitukski. Kui koju jõudsin, tuli meelde, et viimases kodu ja aia numbris oli igasugu põnevaid retsepte rabarberist. Nii otsustasingi proovida rabarberi mahla, lisasin ka maasikaid. Ja jook tuli mu meelest väga mõnna, lastele meeldis ja isegi issi kiitis. Homme teen uue joogi ja siis panen ka natuke pudelisse. Marcusega tegime ka endale maasika piimakokteili, mmmmmmm. Pidin õhtul ka pannkooke maasika toormoosiga tegema aga see jääb homseks. Praegu käiks iga päev turul aga kahjuks on praegu issi koguaeg autoga ära. Võiks ju lastega rongiga ka seigelda aga eks vaatame.

Marcusega teatris

Käisime Marcusega kaks nädalavahetust järjest teatris. Esimene kord oli 26.03. Siis sain ootamatult Jaanalt nukuteatri piletid, kuna ta ise oli unustanud ja neil tuli teine üritus vahele. See etendus oli Köismäe tornis, kus ka mina polnud varem käinud ja etenduse nimi oli "Kartlik jõehobu ja poiss kes muutus tordiks". Täitsa vahva oli, kuigi vahepeal natuke hirmus ka sest saal tehti korraks kottpimedaks.
Teine etendus oli 2.04 Estonia teatris, " Pipi Pikksukk". See oli kindlasti Marcusele võimas teatrielamus, kuna ta esimest korda oli nii suures ja ilusas teatris. Imetlesime koos enne etendust teati laemaalingut ja vaheajal käisime kohvikus.

Etendus ise oli aga natuke pikk 3 aastase jaoks, kestis ju 2,5 tundi aga muidu tore.

Üks suur rõõm sellel aastal - meie kodu laienemine

Kolm ja pool aastat olime elanud pisikeses majakeses aga kuna selle kolme aasta jooksul on meie pere kahe liikme võrra suurenenud siis ruumi jäi ikka hirmus napiks. Ja loomulikult on asju selle aja jooksul ka hirmsasti kogunenud. Üritan ikka koguaeg midagi ära ka viia aga ikka on nii, et juurde tuleb neid rohkem.

                         Kõigepealt siis valmis meie suur tuba.

             Põranda panekul olid ikka väikesed abilised ka kohal.   
                                                                  

 

Siin poisid nautimas uut suut tuba. 

Marcuse sõnavara

Marcus (3,5) on meil viimasel ajal siin igasugu naljakaid asju rääkima hakanud, nagu väike vana inimene. Ükspäev istus söögilaua taga ja ütles äkki - püha müristus. Kui ma täna köögis toimetasin ja ajasin puru lauale, siis teatas ta mulle, et ma olevat üks väike käkerdis. Ja ega ju ei saa ka rumalatest sõnadest üle ega ümber. Eile võttis Armin Marcuse käest midagi ära või kiusas niisama ja siis käratas Marcus - poisi raisk. Pirne tuleb siin ikka iga päev.
Ja ükspäev käis meil naabri Liisi mängimas ja siis teadustas Marcus, et kui tema saab suureks isaks siis võtab ta Liisi endale naiseks.
Täna küsis ta, et emme kas sa lähed varsti tööle? Mina vastasin, et jah kui Armin saab sügisel lasteaeda. Tema selle peale, et te peate jah issiga tööle minema kui meie vennaga lasteaias oleme. Keegi peab ju raha ka teenima.

Meenutusi 2010 jõuludest

Pole siia ammu midagi kirjutanud ja nüüd mõtlesin, et meenutaks jõulude ajal toimunut. Jõululaupäeval olime kõrval majas poiste vanaema-vanaisa juures. Seal käis ka jõuluvana. Hoolimata poiste pidevast korrale kutsumisest enne jõule ja nende mitte kuuletumisest , oli jõuluvana see aasta väga helde. Alguses oli plaan minna esimesel jõulupühal linna minu ema juurde aga kuna oli jube lumetorm, otsustasime mitte minna. Õhtul helistas aga Siiri ja kutsus õhtusöögile. Ka seal oli päkapikk käinud ja kuuse alla ka meile kingitused toonud nagu meie kuuse all olid nende pere kingitused.
Meil oli veel mitmeid toredaid ettevõtmisi. Tegime ka piparkooke, mida Marcus siis hiljem kaunistada sai.

Saku suurhallis käisime uudistamas jõulumaad ja kuulamas kontserti. Armin suure lumememme ees:

Marcus sai oma lemmiku Lotega jõulukaarti valmistada.

Käisime ka jõuluvana kambris pilti tegemas.

Solarise keskuse katusel olid ka see aasta põhjapõdrad, keda me uudistamas käisime ja pärast Lido restoranis mõnusa kõhutäie sõime.

Ma ei saanud kohe kuidagi jätta pildistamata Solarise ühte paljudest ilusatest kuuskedest.

Siin siis Tarmo ja Siiri kuusk ja meie lapsed :)

  Ja lõpuks veel paar pilti minu jõululaua kaunistusest. Olin ise väga rahul aga kahjuks ei saa ma oma vana aparaadiga teha selliseid pilte nagu sooviks. Ja kuna meil praegu ehitus pooleli siis pean ma praegu veel natuke aega leppima sellega.